EESTI KUI TEINE KEEL
Lasteasutuses alustatakse laste eesti keele õpet kolmeaastaselt kas:
1) eraldi keeletegevuste kaudu;
2) keeleõpet teiste tegevustega lõimides;
3) osalise keelekümbluse metoodikat rakendades.
Laps:
- tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu;
- soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eestkaastlaste kui ka täiskasvanutega;
- tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljanditest;
- kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljandeid igapäevases suhtlemises.
Sisu:
- kuulamine;
- kõnelemine;
- hääldamine;
- Eesti kultuuri tutvustamine.
Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted
Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:
- Peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist suhtlemist toetab kontekst (nt ümbritsevad esemed jmt).
- Pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele: kasutatakse miimikat, kehakeelt, žeste, intonatsiooni, muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke vahendeid.
- Suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäevategevustes ning suhtlemisel, luuakse selleks lapsi huvitavaid olukordi, sh väljaspool lasteaeda (kauplus, teater, spordivõistlus, õppekäik jm).
- Korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste tegevustega – liikumine, laulmine, käeline tegevus, vaatlemine jm.
- Vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemustest, samateemalistest vestlustest rühmas või kodus (emakeeles).
- Valitakse mitmekesiseid pildirikkaid ja lihtsama keelega raamatuid ettelugemiseks ja ühiseks lugemiseks.
- Pedagoog rõhutab õige kõne mudelite kasutamist ning osutab vigadele delikaatselt, sõna või fraasi korrektsena korrates.
Keelekümblus lasteaias
Eesmärgid:
1) äratada huvi eesti keele vastu;
2) õpetada kuulama ja tajuma eesti keele kõla;
3) kujundada eesti keelele omast hääldust;
4) õpetada eesti keele sõnu ja väljendeid;
5) julgustada õpitud sõnu ja fraase kasutama, kujundada valmidust eesti keeles suhtlemiseks;
6) kaasata lapsevanemaid, süvendades arusaamist vajadusest toetada lapse keeleõpinguid.
Läbiviimise põhimõtted:
1) keeleõpetus peab olema mänguline, vaheldusrikas ja köitev;
2) keeleõppe korraldamisel tuleb arvestada laste igapäevast eesti keeles suhtlemise võimalust;
3) keeleõpet viiakse läbi mitmesugustes tegevustes: liikumine, laulmine, käeline tegevus, igapäevatoimingud.
Keelekümbluse metoodika eesmärgid:
1) keelekümblusmetoodikas on oluline, et õpe vastaks laste ealisele arengule ja kultuuritraditsioonidele;
2) keelekümbluse eesmärgiks on toimiv mitmekeelsus, mis on oluline mitmekultuurilises ühiskonnas;
3) tagada emakeele valdamine eakohasel tasemel;
4) anda vajalikud teadmised ja oskused nii emakeeles kui ka kümbluskeeles.
Põhimõtted:
1) üks inimene – üks keel (õpetaja räägib ainult eesti keeles);
2) kümbluskeel on õpetaja emakeel või valdab ta seda kõrgtasemel;
3) keelt õpitakse loomulikes olukordades;
4) keeleõpe viiakse läbi mängulises vormis;
5) lapsi ei sunnita, vaid innustatakse ja julgustatakse kõnelema.
Eesti keele õpetajana töötavad projektis „Professionaalne eestikeelne rühmaõpetaja vene õppekeelega rühmas“ Lilia Beloborodova ja Marika Abzalon ning Riina Johannes.