Eesti keel

EESTI  KUI  TEINE  KEEL

Lasteasutuses alustatakse laste eesti keele õpet kolmeaastaselt kas:

1) eraldi keeletegevuste kaudu;

2) keeleõpet teiste tegevustega lõimides;

3) osalise keelekümbluse metoodikat rakendades.

 Laps:

1. tunneb huvi eesti keele ja kultuuri vastu;
2. soovib ja julgeb eesti keeles suhelda nii eestkaastlaste kui ka täiskasvanutega;
3. tunneb ära ja saab aru eestikeelsetest sõnadest ning lihtsamatest väljanditest;
4. kasutab lihtsamaid eestikeelseid sõnu ja väljandeid igapäevases suhtlemises.

 Sisu:

1. kuulamine;
2. kõnelemine;
3. hääldamine;
4. Eesti kultuuri tutvustamine.

 Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel:

1. Peetakse oluliseks eesti keelt kuulata ja omandada keeleoskus tegevuste käigus, kus sõnalist suhtlemist toetab kontekst (nt ümbritsevad esemed jmt).
2. Pööratakse erilist tähelepanu erinevate meelte kaasamisele ja näitlikustamisele: kasutatakse miimikat, kehakeelt, žeste, intonatsiooni, muusikat, rütmi ja mitmesuguseid näitlikke vahendeid.
3. Suunatakse last õpitavat keelt kasutama igapäevategevustes ning suhtlemisel, luuakse selleks lapsi huvitavaid olukordi, sh väljaspool lasteaeda (kauplus, teater, spordivõistlus, õppekäik jm).
4. Korratakse õpitut erinevates kontekstides ja suhtlussituatsioonides, keeleõpet seotakse teiste tegevustega – liikumine, laulmine, käeline tegevus, vaatlemine jm.
5. Vestlusteemade valimisel lähtutakse lapse kogemustest, samateemalistest vestlustest rühmas või kodus (emakeeles).
6. Valitakse mitmekesiseid pildirikkaid ja lihtsama keelega raamatuid ettelugemiseks ja ühiseks lugemiseks.
7. Pedagoog rõhutab õige kõne mudelite kasutamist ning osutab vigadele delikaatselt, sõna või fraasi korrektsena korrates.

Keelekümblus lasteaias

Eesmärgid:

1) äratada huvi eesti keele vastu;

2) õpetada kuulama ja tajuma eesti keele kõla;

3) kujundada eesti keelele omast hääldust;

4) õpetada eesti keele sõnu ja väljendeid;

5) julgustada õpitud sõnu ja fraase kasutama, kujundada valmidust eesti keeles suhtlemiseks;

6) kaasata lapsevanemaid, süvendades arusaamist vajadusest toetada lapse keeleõpinguid.

 Läbiviimise põhimõtted:

1) keeleõpetus peab olema mänguline, vaheldusrikas ja köitev;

2) keeleõppe korraldamisel tuleb arvestada laste igapäevast eesti keeles suhtlemise võimalust;

3) keeleõpet viiakse läbi mitmesugustes tegevustes: liikumine, laulmine, käeline tegevus, igapäevatoimingud.

 Keelekümbluse metoodika eesmärgid:

1) keelekümblusmetoodikas on oluline, et õpe vastaks laste ealisele arengule ja kultuuritraditsioonidele;

2) keelekümbluse eesmärgiks on toimiv mitmekeelsus, mis on oluline mitmekultuurilises ühiskonnas;

3) tagada emakeele valdamine eakohasel tasemel;

4) anda vajalikud teadmised ja oskused nii emakeeles kui ka kümbluskeeles.

 Põhimõtted:

1) üks inimene – üks keel (õpetaja räägib ainult eesti keeles);

2) kümbluskeel on õpetaja emakeel või valdab ta seda kõrgtasemel;

3) keelt õpitakse loomulikes olukordades;

4) keeleõpe viiakse läbi mängulises vormis;

5) lapsi ei sunnita, vaid innustatakse ja julgustatakse kõnelema.

Eesti keele õpetajana  töötavad projektis „Professionaalne eestikeelne rühmaõpetaja vene õppekeelega rühmas“ Lilia Beloborodova ja Kristina Beljajeva.