Eestikeelsele õppele üleminekul on iga lapse hakkamasaamine ja toetamine oluline. Kui haridusasutuses üldise toe raames õpiraskuste märkamisel ja toetamisel rakendatud tugimeetmed ei ole osutunud tõhusaks ning eestikeelsele õppele üleminek on raskendatud võib tulemusteta pingutus probleeme hoopis süvendada või suhteid osapoolte vahel kahjustada. Sellest lähtuvalt võib lapsevanem tunda end lapse murede lahendamisel üksi. Oluline on haridusasutusel pidada kontakti lapsevanemaga kokkulepitud kanali kaudu ja anda aegsasti tagasisidet edusammudest või tekkinud õpiraskustest. Keerulised probleemid vajavad läbimõeldud lahendusi, mis saavutatakse lapsele lähedal olevate inimeste koostöös. Last ümbritseva tugivõrgustikuga saavad tekkinud probleemid leida parimaid lahendusi ja tagavad parima võimaluse jätkata õppetööd vastavalt lapse võimetele.

Olulised tähelepanekud lapsevanema toetamisel

• Eestikeelne õppe- ja kasvatustegevus haridusasutuses tähendab eesti keelest erineva kodukeelega lapse vanema jaoks seda, et vanem vastutab lapse esimese keele ehk emakeele arengu eest.
• Emakeel on lapse ja vanema ühine keel ning avab ukse oma kultuuri ja ajalukku. Hea emakeele oskus on omakorda õppimise, sealhulgas eesti keele omandamise alus. Kui vanemad räägivad eri keelt, räägib kumbki lapsega oma keeles. Lapsega suheldes tuleb jälgida põhimõtet „üks keel – üks inimene, üks keskkond – üks olukord”, see tähendab, et kindlas olukorras või vestluskaaslastega räägitakse kindlat keelt. Sama emakeelega vanemate jaoks on see kõige loomulikum ja kasulikum mudel oma keele edasiandmiseks ning lapse emakeele arengu kindlustamiseks. Laps omandab ja õpib eesti keelt lasteasutuses eestikeelses õpi- ja kasvukeskkonnas.
• Vanemad peavad oma lapse õppes osalemist (sh eesti keeles õppimist) igati soodustama, looma kodus (sh eesti keeles õppimist) soodustavad tingimused (nt lugeda koos raamatut, mängida eestikeelseid lauamänge, vestelda jne). Keeleõppe nõustamiseks saab lapsevanem alati pöörduda haridusasutuse poole.