Alika Milova: “Keeleoskus pakub elus rohkem võimalusi.”
Muusik, laulja ja Eesti esindaja Eurovisioonil Alika Milova räägib, et ta on väga tänulik oma vanematele selle eest, et nad panid ta eestikeelsesse kooli.
Hea eesti keele oskus on teda karjääris aidanud. Alika sõnul annab keeleteadmine talle palju rohkem enesekindlust ja võimaldab tal vabalt juttu ajada.

Eestikeelsele õppele üleminekul on iga lapse hakkamasaamine ja toetamine oluline. Kui haridusasutuses üldise toe raames õpiraskuste märkamisel ja toetamisel rakendatud tugimeetmed ei ole osutunud tõhusaks ning eestikeelsele õppele üleminek on raskendatud võib tulemusteta pingutus probleeme hoopis süvendada või suhteid osapoolte vahel kahjustada. Sellest lähtuvalt võib lapsevanem tunda end lapse murede lahendamisel üksi. Oluline on haridusasutusel pidada kontakti lapsevanemaga kokkulepitud kanali kaudu ja anda aegsasti tagasisidet edusammudest või tekkinud õpiraskustest. Keerulised probleemid vajavad läbimõeldud lahendusi, mis saavutatakse lapsele lähedal olevate inimeste koostöös. Last ümbritseva tugivõrgustikuga saavad tekkinud probleemid leida parimaid lahendusi ja tagavad parima võimaluse jätkata õppetööd vastavalt lapse võimetele.
Eesmärk eestikeelsele õppele üleminekul on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. Kõigi Eesti koolide ja lasteaedade üleviimine eesti keelele on laste ja noorte endi huvides, kuna eestikeelne õppetöö aitab lastel ja noortel lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, nii et nad ei kaota oma identiteeti, kuid laiendavad oma valikuvõimalusi. Ühtne eestikeelne haridusruum annab kõigile lastele ja noortele paremad võimalused edasi õppimiseks ning meelepärase töö ja tegevuse leidmisel tulevikus. Eestikeelne haridus toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist, suurendab ühiskonna sidusust ning vähendab nii hariduslikku kui ka sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni.